Parempoolsete riigirahanduse programm

1. Maksulangetused pööravad majanduse kiirele kasvule

Maksukoormuse vähendamine ergutab majanduskasvu ja suurendab jõukust ühiskonnas, mis viib ka riigirahanduse kiirele paranemisele.

Viimaste aastate sagedased maksutõusud ja ettevõtluskeskkonna muutused vähendavad kindlustunnet. Ettevõtja ei jäta investeeringut tegemata ainult ühe maksumäära tõttu, vaid ka seetõttu, et puudub maksurahu. Pole teada, milline maks või kohustus järgmisena muutub. Selle tulemusena lükatakse edasi investeeringud, sünnib vähem uusi töökohti ning aeglustub majanduskasv. Seetõttu anname lisaks maksumäärade langetamisele selge lubaduse maksurahuks, mis stabiliseerib majanduskeskkonna.

Viimase kolme aasta maksutõusud on oluliselt halvendanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti konkureerib lisaks Lääne-Euroopa riikidele ka Ida-Euroopa riikidega, kus maksukoormus, palgad ja muud ettevõtluskulud on madalamad. Kui Eesti kaotab maksukeskkonna eelise, siis vähenevad välisinvesteeringud siinsesse majandusse ning tekib vähem kõrget lisandväärtust loovaid töökohti.

Eesti tööjõumaksude koormus on 42,6 protsenti ning see üle-tab oluliselt OECD riikide keskmist, mis on 35,1 protsenti. Konkurentsivõime säilimiseks peab Eesti maksukoormus tööjõule langema OECD keskmisest madalamale. Alandame tööjõumakse ja kehtestame sotsiaalmaksu lae. Samm aitab säilitada ja kasvatada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis ning hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Samal ajal toovad kasvav maksubaas ja majanduskasv riigieelarvesse lisatulu.

Parempoolsete rahandusplaani peamiseks eesmärgiks on taastada Eestis kiire majanduskasv. Tulumaksu langetamine jätab rohkem raha töötajatele ja ettevõtetele. See parandab ka Eesti atraktiivsust investeeringute ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade jaoks. Käibemaksu langetamine vähendab hinnasurvet. See parandab inimeste ostujõudu ja toetab koduturgu. Konkreetsete maksumuudatustena langetavad Parempoolsed 2028. aastast tulumaksu 20-le protsendile, 2029. aastast käibemaksu 22-le protsendile, 2030. aastast tulumaksu 18-le protsendile ning 2031. aastast käibemaksu 20 protsendile. Alates 2027. aastast kaotame automaksu registreerimiskomponendi, mis on viinud ühe sektori – sõidukituru varjusurma ning tõi 2025. aastal ligi 100 miljoni euro võrra vähem käibemaksulaekumisi riigikassasse.

Parempoolsete rahandusplaani täies mahus elluviimisel – käibemaksu, tulumaksu ja mootorsõidukimaksu langetamisel – langeb üldine maksukoormus Eestis üle 2 protsendipunkti ja jõuab tasemele 33% SKP-st.

2. Riigirahanduse uus suund

Parempoolsed muudavad senist suunda pakkudes välja tervikliku majandus- ja eelarvepoliitilise reformi. Riigi kulubaas külmutatakse ning osa saavutatavast kokkuhoiust antakse inimestele ja ettevõtetele tagasi läbi madalamate maksude. Ligikaudu üks euro kahest suunatakse maksukoormuse vähendamisse ja teine euro eelarvepositsiooni parandamisse. Maksulangetuste ülesanne on taastada üks Eesti varasemaid eeliseid: lihtne, stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond, mis motiveerib siin töötama, ettevõtteid arendama ja investeerima.

Riigieelarve kulud tuleb kuni 2031. aasta valimisteni külmutada 2026. aasta tasemele. Ainsa erandina peame oluliseks ja tagame, et riigikaitsekulud ei langeks alla kokku lepitud 5 protsendi SKP-st.

See tähendab ka kõikide riigi kulutuste, riigiametnike ja poliitikute palkade külmutamist ning sotsiaaltoetuste automaatse indekseerimise ajutist peatamist. Riigi kulude automaatse indekseerimise süsteem ei ole praegusel kujul jätkusuutlik. Lisaks vajab Eesti nii keskvalitsuses kui ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemis struktuursete reformide läbiviimist, mis lubaks ülesannetega hakkama saada ilma riigieelarve kulusid paisutamata.

Riigieelarve kulude kontrollimatu kasvu peatamiseks loome tulevikuks automaatse riigirahanduse kriisireegli. Reegli rakendumise ja lõppemise täpsed tingimused määratakse seaduses ette. Reegel põhineb üheselt mõistetaval eelarvedefitsiidi näitajal ning hõlmab kõikide riigi kulutuste külmutamist ja automaatse indekseerimise peatamist. Riigirahanduse korrastamise koormus peab olema õiglaselt jagatud kõikide ühiskonnagruppide vahel.

Parempoolsed ei koosta ühtki kulusid kasvatavat riigieelarvet, kui defitsiit ületab seaduses ette nähtud piiri. Kui koostatava riigieelarve defitsiit on suurem kui 1%, peatatakse ajutiselt kõikide riigi kulutuste kasv ning nende automaatne indekseerimine. Erandina ei puuduta see reegel kaitsevaldkonna, pensionide ja lastetoetuste kulusid.

Pensionide iga-aastane automaatne tõus peatatakse ajutiselt, kui eelarvedefitsiit ületab 3%. 2027. aasta eelarvedefitsiit on 4%. Parempoolsed vähendavad eelarvedefitsiiti ühe protsendipunkti võrra ja taastavad kohe ka pensionide iga-aastase indekseerimise.

Parempoolsete plaani kohaselt on järgmise valimistsükli lõpuks – aastaks 2031 – riigieelarve miinus ligikaudu miljard eurot, mis on samas suurusjärgus riigi poolt tehtavate investeeringutega. Riigieelarve tulud kasvavad 2027-2031 tänu maksulangetustest tulenevale majanduskasvule 19 miljardilt 20,6 miljardi eurole. Saavutatud kiirem majanduskasv võimaldab vähesel määral kasvada ka riigieelarve kulueelarvel – ennekõike kaitsekuludel, mis jäävad kokkulepitult 5% SKP-st tasemele. Vastavalt rahandusplaanile kasvab riigi kulueelarve 2027-2031 20,5 miljardilt 21,6 miljardi eurole.

Parempoolsete rahandusplaani alusel väheneb eelarvepuudujääk valitsuse järgnevateks aastateks planeeritud 4% tasemelt 1,9%-ni SKP-st aastaks 2031. Eesti riigivõla kasvu kiirus langeb märkimisväärselt ja jääb 18,7 miljardi tasemele 2031. aastal, mis on 4 miljardi võrra vähem valitsuse planeeritavast. Riigi võlakoormus kasvab mitte 42%-ni SKP-st, vaid jääks 2031. aastaks pidama 34%-le. Lisaks mahub Eesti juba 2029. aastaks Euroopa Liidu reeglitega lubatud kolmeprotsendilise eelarvepuudujäägi piiri sisse.

Parempoolsete kaugem eesmärk on jõuda riigieelarve tasakaaluni järgmise valimistsükli jooksul – hiljemalt 2035. aastaks. Nii saab Eesti korraga vähendada maksukoormust, taastada majanduse konkurentsivõimet ja viia riigi rahanduse jätkusuutlikule rajale.

Parempoolsed on koostöös Rahandusministeeriumiga võtnud rahandusplaanis arvesse ülimalt konservatiivse hinnangu, et käibemaksu langetamine 4 protsendipunkti ja tulumaksu langetamine 4 protsendipunkti võrra kasvatavad majandust 2031. aastaks ainult 1% SKP-st. Samas on mitmed USA ja Suurbritannia uuringud kinnitanud, et maksukoormuse langemine ühe protsendipunkti võrra toob kohe kaasa 0,6% majanduskasvu ning kolme aasta pärast ulatub mõju juba 2,5-3%-ni.

Rahvusvahelisele kogemusele ja uuringutele tuginedes usuvad Parempoolsed, et maksulangetused viivad Eesti majanduse juba järgmise valimistsükli alguses kiirele, 6-7% kasvule. Seda kinnitab ka Mart Laari II valitsuse kogemus, mil maksulangetused viisid majanduse kõigest paari aastaga 5-10% kasvule. Seetõttu on pärast Parempoolsete maksulangetuste elluviimist oodata maksulaekumiste kiiret paranemist ning tegelik eelarvepuudujääk kujuneb prognoositust väiksemaks juba 2031. aastal. Maksulangetuste kava täieliku elluviimise järel saab Eesti majandus kiire kasvu vilju nautida ka pärast 2031. aastat.

3. Kulude külmutamine eeldab struktuurseid reforme

Parempoolsete rahandusplaan näeb ette, et riigi kulubaasi külmutamine, struktuursed reformid ja maksulangetuste rakendamine parandavad eelarvepositsiooni samm-sammult ning aeglustavad võlakoormuse kasvu.

Kulude külmutamine ei tähenda, et kõigi ministeeriumide ja valdkondade eelarveid hoitakse igal aastal täpselt samal tasemel. Mõnes valdkonnas on kulude kasv vältimatu ning see tuleb katta kokkuhoiuga mujal.

Kulude hoidmine 2026. aasta tasemel eeldab kogu riigieelarve pidevat ülevaatamist ning valmisolekut lõpetada või ümber korraldada seniseid tegevusi, mille mõju ei õigusta enam nende maksumust.

Eelarvevahendite üleplaneerimine ja ületoomine

Lõpetada tuleb eelarvekulude süsteemne üleplaneerimine ja kasutamata vahendite automaatne ülekandmine järgmistesse aastatesse. Eelarveaastal kasutamata jäänud riigieelarve vahendid tuleb suunata tagasi riigieelarvesse ning nende kasutamise kohta tuleb teha uus poliitiline otsus. Viimastel aastatel on olnud kasutamata vahendite maht ligikaudu pool miljardit eurot, mis annab võimaluse vähendada järgmiste aastate eel-arvevajadust.

Sotsiaaltoetused

Eestis praegu kasutatav universaalsete toetuste süsteem on ebaefektiivne ja maksumaksja raha liigselt kulutav. Toetusi makstakse ka inimestele, kes neid ei soovi ega vaja abi, sest saavad ise hakkama. Digiriigis ei ole selline lähenemine mõistlik. Parempoolsed algatavad riiklike toetuste reformi eesmärgiga minna lausalistelt toetustelt üle sihistatud ja vajadus-põhistele toetustele. Riik peab maksimaalselt ära kasutama olemasolevaid andmeid, et toetus läheks just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad ning et rahakasutus oleks õige, õiglane ja maksumaksja seisukohast mõistlik.

Eesti pensionisüsteem peab tagama inimestele kindlustunde vanaduses, kuid olema samal ajal jõukohane ka tulevastele põlvkondadele. Parempoolsete pensioniprogrammi eesmärk on kujundada pensionisüsteem, kus riik tagab turvalise baasi, inimesel on rohkem võimalusi oma pensioni ise kasvatada ning vastutus tulevase pensioni eest jaguneb senisest rohkem riigi, inimese ja tööandja vahel.

Tervishoid

Tervishoius tuleb eelarvekulud külmutada. Selleks et tervishoiusüsteem saaks hakkama sama eelarvega ning areneks, tuleb lisaks haiglavõrgu, juhtimise, hangete ja ravimikasutuse korrastamisele suurendada raviasutuste vahelist konkurentsi ning patsiendi valikuvabadust. Süsteemis, kus peamine teenuste ostja on Tervisekassa, peab rahastus looma haiglatele ja kliinikutele tugevama motivatsiooni konkureerida kvaliteedi, tulemuste ja efektiivsuse pärast, mitte üksnes teenuste mahu pärast. Selleks tuleb liikuda rohkem tulemuspõhise rahastamise poole, muuta hanked paindlikumaks ja konkurentsi soosivamaks ning kasutada senisest rohkem ühishankeid ja digilahendusi.

Haridus

Hariduses tuleb kohandada koolivõrku, vähendada alakasutatud kinnisvara ning ühendada tugiteenuseid. Hariduse kvaliteet peab olema tagatud, kuid iga olemasoleva asutuse, hoone, tugistruktuuri ja juhtimistasandi säilitamine ei saa olla eesmärk omaette.

Riigiaparaat ja töökorraldus

Eesti ei saa endale lubada paisuvat ja viimastel aastatel isevoolu teed kulgenud riigiaparaati. Riigiaparaadi vähendamine ja selle töökorralduse muutmine on vältimatu riigieelarve kulude kasvu peatamiseks. Mitmed avaliku sektori organisatsioonid (Töötukassa, EIS jt) on positiivsete eeskujudena juba näidanud, et tööjõukulusid on võimalik viiendiku võrra vähendada ilma teenuste toimimist halvamata. Sama põhimõtet tuleb rakendada laiemalt kogu avalikus sektoris.

Selle saavutamiseks tuleb vähendada dubleerivaid funktsioone ja juhtimistasandeid, ühendada asutusi ning automatiseerida protsesse. Eraldi tuleb üle vaadata valdkonnad, kus sarnaseid ülesandeid täidavad paralleelselt mitu asutust või organisatsiooni, sealhulgas erinevad haldus-, arendus- ja IT-funktsioonid. Tehisintellekti ja automatiseerimise kasutuselevõtt peab või-maldama sama või paremat avalikku teenust väiksema töötajate arvuga.

Riigikapitalism tuleb lõpetada ning riigiettevõtted tuleb erastada või viia osalused börsile, esimeses järjekorras Eesti Post (erastamisel), Levira, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Eesti Energia.